Mähkur, koi ja lõikaja õunapuul

Lisaks fermoonpüünistele, mis püüavad välja erinevate mähkurite ja koide liblikad, on kevadeti vajalik tõrjuda ka õielõikajat.

Jahe ja pikk kevad võimaldab õunapuu õielõikajal rahulikult õiepungadesse muneda ja õisi hävitada. 

Mardikad toituvad algul õiepungadest, närides neisse auke. Kui õiepungad hakkavad värvuma, uuristab emasmardikas punga tunneli, mille lõppu muneb ühe muna. Üks mardikas võib muneda kuni 100 muna ja rikkuda seega 100 õit.

Vastne sööb ära õiepunga sisu. See pung enam ei avane. Tõuk nukkub samas õiepungas. Nukust väljuv noormardikas lahkub kuivanud õiepungast, sööb õunapuu lehtedesse väikesi auke ja lahkub seejärel puult.

Mahe tõrje: Õunapuu-õielõikaja pärast tuleb viljapuu tüved korbast puhtana hoida kuna temale meeldib seal suveperioodil peituda. Ka võraalune pinnas tuleb talvituvate noormardikate hävitamiseks sügisel ümber kaevata ja varisenud lehed riisuda ning põletada või maha matta. Kui aga õielõikajat on vaja hävitada, siis saab seda lihtsalt teha lehepungade puhkemisest õitsemiseni, mõnel korral varahommikuti, puudelt mardikaid maha raputades ning hävitades. Valmikute püüdmiseks tuleb kevadel enne õiepungade ilmumist jõupaberist püünisvöö ümber puutüve panna.

Ka õunapuude õitsmise ajal ja vahetult peale õitsemist saab samuti ennetustööd teha. Nimelt kõik õied, mis avanenud ei ole, on õielõikaja poolt ära söödud, ussike ise on aga seal veel sees. Otsi avanemata pruuni õisi ja pigista need katki. Julgemad võivad ka õie sisse piiluda ja kahjuriga tutvust teha. Sellist ennetustööd on mõtet teha vaid siis, kui õunapuud on korda lõigatud ja madalad või tegemist on noorte puudega.

Õunamähkuri lendlus toimub hämaras sooja ja vaikse ilmaga; päeval istuvad nad märkamatult puutüvedel või okstel. Peale lendlust ja paaritumist muneb emasliblikas ühekaupa munad viljadele või lehtedele. 7-14 päeva möödudes kooruvad munadest röövikud, kes toituvad viljades kuu kuni poolteist, siis lahkuvad ja otsivad talvitumiskoha enamasti koorepragudes, kus ka eelnevalt nukkuvad.

Õunakoi suuremad liblikad elavad tavaliselt õunapuudel, väiksemad pihlakatel. Nende lendlus toimub hämaras, sooja ja tuulevaikse ilmaga. Päeval istuvad nad märkamatult puutüvedel või okstel.
Pärast lendlust ja paaritumist muneb emasliblikas õuntele, pihlaka- või viirpuumarjadele kuni 40 muna, millest (olenevalt ilmastikust) 10-14 päeva pärast koorunud röövikud tungivad viljadesse. Toitunud seal umbes kuu aega, laskuvad niidi abil maapinnale ja nukkuvad mulla pealmistes kihtides, varisenud lehtede all või puutüvedel korba all, kus nukud ka talvituvad.

Seetõttu on oluline ka mähkurite ja koide ennetamisel/tõrjumisel puu samblikest ja korbast puhas hoida ning võraalune pinnas ümber kaevata ja lehed riisuda ning põletada.

“Lehed riisuda ja põletada” on väga ammune soovitus. Tänapäeval on igasugune põletamine kurjast, ka pole endal meeldiv suitsust õhku sisse hingata. Lehtede kaudu saab maa toitaineid. Ka pole mõeldav, et vana puu võraalune on kergesti kaevatav, seal on ju tohutult juuri, mida kaevamine vigastab. Seega põletamist mina hädavajalikuks ei pea, piisab kui lehed ja multši kokku riisud, tõugud ära korjad ja multši tagasi paned. Väga märgadel aladel on sügiseti soovitav multš nagunii üldse pealt ära võtta ja kevadel tagasi riisuda.