Sõnnikust kõneldes pean silmas nii loomasõnnikut, kui ka inimsõnnikut, sest need sisaldavad väärtuslikke taimetoiteelemente (NPK) ja suudavad asendada keemilisi väetisi. Soovitan varuda kannatust ja kõik sõnnikud komposteerida. Samuti julgustan kasutama kompostkempsu, mille sisu saab ise reguleerida ja ise kohapeal komposteerida.

Patogeenid, mida looma, sh lemmiklooma ja inimsõnnik sisaldab, on kõige väiksem probleem, sest need kaovad kompostimisel kõige kiiremini.

Mure on pestitsiidide ja ravimijääkidega. Ka hobusesõnnik võib sisaldada umbrohuseemneid, patogeene ja ravimijääke. On kindlaks tehtud, et loomasõnnikus leidub raskemetalle ja ravimijääke palju rohkem kui inimsõnnikus. Seetõttu ei saa vähe komposteeritud loomasõnniku puhul alati mahedast toidust rääkida!!! Isegi väike kogus mullas ja toidutaimedes on ohtlik, sest loob sobiva keskkonna resistentsete bakterite kujunemiseks inimese või mõne muu looma organismis. Kalades on leitud  valuvaigistite, samuti  antibiootikumide ja epilepsiaravimite  jääke.

Aiapidaja ei taju, et loomassõnnik, sh hobusesõnnik võib sisaldada erinevate antibiootikumide jt ravimite jääke, samuti pestitsiidijääke.

On oluline mõista, et kõik kemikaalid ja ravimid ei lagune ei inimese ega looma organismis, ega ka reoveepuhastites täielikult, osa jõuab ka puhastatud reovee koostises siiski jõgedesse, järvedesse ja merre. Vabapidamisel loomade, sh lemmikloomade väljaheidetest ja samuti septikust liiguvad ravimijäägid loodus- ja vesikeskkonda. Samuti kolibakter võib sattuda põhjavette ja ka naabri salvkaevu näiteks suurte vihmasadude, lume sulamise või muude sademete abil. Maal pole mõtet linnatingimusi luua. Maal on lahendus kompostkemmerg, komposteerimine ja fütopuhastus  (vee puhastavad taimede juurtes leiduvad bakterid).

Sõnniku komposteerimine on planeedi ja mulla parandamise jaoks ainuõige samm. Maapiirkonnas on mõistlik veega wc-st loobuda, kompostkemmergus inimsõnnik koguda, komposteerida ja mullana uuesti kasutusele võtta. Inimsõnnikuta on ringmajandus katki.

Pilt Jenkinsi raamatust  Kompostkäimla käsiraamat

Kuivkemmerg säästab joogivett!

Kompostkemmergu toomine majja on palju lihtsam, kui veega wc-ehitamine. Saadaval on mahukaid lahendusi, aga ka väikeseid mobiilseid kompostkemmerguid, mida saab autoga reisile minnes isegi kaasa võtta, et mitte külastada ühiskempse.
Tutvu toodetega siin.

Pildil laste kompostkemmerg

• Tahkeaine mahuti maht 11 liitrit
• Uriini kanistri maht 10 liitrit
• Lõhvaaba tänu separeerivale süsteemile ja saepuru kasutamisele

Tutvu tootega

Täna on teadmised, kuidas väärtuslik kraam vastutustundlikult koguda ja komposteerida, olemas. Pole mingit põhjust, miks peaks sõnniku, köögi- ja aiajäätmed eraldi komposteerima. Koos komposteerimine on tõhusam ja korraga saab palju väärtuslikku mulda.

Nii looma- kui ka inimsõnnikust tehtud komposti saab lasta analüüsida Eesti Keskkonnauuringute keskuse  (ravimid, pestitsiidid, glüfosaat, N, P, K, coli jne) ja  PMK agrokeemia laboris.

Vastavalt Jäätmeseadusele (RT I 2004, 9, 52) on biolagunevad jäätmed anaeroobselt kui ka aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber, papp, jm. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad ka reoveesetted ning loomsed väljaheited.

Et ravimijäägid kaoks, on vaja komposteerida minimaalselt 60 kraadi juures vähemalt 2-3 aastat. Talvel protsess meie kliimas peatub, kui just komposter pole kasvuhoones, kuuri all või keldris. Teadlased on saavutanud erinevaid tulemusi, soomlased, et turbaga kaovad 2. aastaga, eestlased, et saepuruga. Mina arvan, et hakkame ometi pihta! Kui temperatuuri ei osata/suudeta/viitsita koduaias kõrgele viia/hoida, võtab ravimijääkide kadumine vähemalt topelt aja ja mõned ei pruugigi kaduda. Oluline on mõista, et komposteerida tuleb ja kaua. Aun tuleb katta kilega või vähemalt 20 cm saepuru, laastu, turba, põhu või mulla kihiga kui aunast eraldub virtsa ja auna hoitakse kauem kui 2 nädalat, ka aunaalune pinnas katta lekkekindla või 20 cm imava materjaliga. Pinnase katmine pole vajalik kui aunas hoitakse juba saepuru vms imava materjaliga segunenud kuiva sõnnikut. Igasugune segamine või ümber tõstmine õhutab komposti ja kraam komposteerub kiiremini.

Koguma ja komposteerima peab maa peal, et õhk pääseks ligi, mitte augus nagu nõuka ajal kombeks oli. Kuigi ka Aafrikas segatakse praegu viljapuu istutusauku kemmergusaadus või istutatakse viljapuu vana aiakempsu kohale. Aga et saada kompostimisel häid tulemusi ja tuleb aru saada, et komposteerimisel on oluline õhk, kuumus ja niiskus, et toimuks orgaaniline lagunemine.

Piisav niiskus ei tähenda märga, tilkuvat ega läbi vettinut. Vettinud kompostist leostub hea ja halb kraam loodusesse. Kui kompost haiseb halvasti, on materjal liiga märg ja toimub anaeroobne protsess. Meeldiv lõhn protsessi käigus tähendab, et toimub aeroobne lagunemine, mida võiks eelistada.

Niiskust ja ka komposteerumise kiirust saab reguleerida süsinikurikka vahekihiga. Nii inimsõnniku, loomasõnniku, kui ka köögijäätmete alus- ja vahekihiks lisaks saepurule ja turbale sobib metsakõdu, mida õnnestub isegi talvel metsa alt koguda. Hästi sobib ka höövellaast, põhugraanul, kanepigraanul, puidugraanul, kuivad purustatud kuuseoksad või peened lehtpuu oksad, kooremultš, kuiv lehepuru (sh tammelehed) peenestatud munakarbid, wc-paber, aga ka paberirulli tükid jms kuiv materjal, mis imab vedeliku. Suvel saab lisada vahekihiks ka purustatud rohtset materjali (nt. salati juured, taimede pealsed, muruniide), mis on samuti komposti käivitaja/kiirendi. Liigse niiskuse korral, kui kõik muud biolagunevad materjalid on ära kasutatud, võib kasutada kihis ka liiva, mulda, purustatud murumättaid, komposteerunud mulda vms.

Kui asja proovida, võtta ligi komposti termomeeter, saab aru ning võib kompostimisest isegi vaimustuda ja siis pole enam vahet on see aia, toidu või kemmergu kraam.

Komposteerida tuleb kihiti, mitte hunnikus. Nii kompostrisse, kompostikasti kui ka kompostihunnikusse tuleb toore ja vahematerjal asetada kihiti. Vedelikku pole vaja välja nõrutada (nt mõned toas koguvad nutikad anumad teevad seda haisu vältimiseks). Vedeliku ja haisu sidumiseks tuleb kompostrisse, komposti kasti või auna lisada süsinikurikast materjali, mis tähendab hiljem ka rohkem mulda. Kui kuiva materjali saab palju, muutub kompost kuivaks ja seda tuleb niisutada, lisades vihmavett või nt terve inimese uriini, muidu komposteerumisprotsess peatub ja toore (sõnnik) mumifitseerub. Kui kemmergus uriin eraldada ja kasutada ohtralt eriti imavat materjali nt saepuru, siis kraami mumifitseerumise oht on päris suur. Päästab see, kui uriin ja kaka kompostis uuesti kokku saavad.

Kui uriini kogutakse korraga palju, tuleb see kuiva materjaliga (saepuruga, puutuhaga) segada ja alles siis komposti panna või kogudagi suuremasse mahutisse, eriti talvel ja jälgida, et uriin leostuma ei pääseks. Võiks jätta meelde, et sügisel, talvel ja kevadel uriini põllule, peenrasse ja haljasalale kanda ei tohi isegi lahjendatult, sest lämmastik lendub ja leostub. Ka suvel on mõtekas muru ja taimi väikeste koguste kaupa uriinilahusega väetada ja tegevust pigem korrata.

PS! Rohke lämmastik meelitab aeda lehetäid, sest toodab rohtseid kasve, sh vesikasve õunapuudele, suve lõpus/sügisel andes muudab puittaimed külmahellaks. Suured kogused on ohtlikud kuna lämmastik liigub väga kergesti loodus- ja vesikeskkonda tekitades vetikaid ja kasvatades pilliroogu, aga ka salvkaevu ja põhjavette, rikkudes joogivee.

Mina olen elumajas kogutud uriini vähehaaval lisanud aia kompostkempsu, kus kasutame ohtralt saepuru, mis on väga kuiv. Olen seganud uriini ka puutuhaga ning seejärel aia- ja köögijäätmetega. Puutuhk elimineerib uriini haisu, uriin neutraliseerib puutuha ja kui lisada süsinikurikast materjali, saab ilusa musta mulla. Ka teadlased on uriini puutuhaga kokku seganud ning avastanud, et taoline puder töötab sama hästi või isegi paremini kui tavaline keemiline väetis tomatite väetamisel. Kui inimene on terve, ravimeid ei tarvitata, probleemi pole. Kui tarvitatakse, tuleb komposteerida süsinikurikka materjaliga 2-3 aastat, et ravimijäägid kaoks.

Kuivadel muldadel ja veekogude läheduses tuleb uriiniga väetamist suures mahus vältida. Kuna kurnatud või muidu liivane pinnas vajab nagunii parandamist, et tagada vastupidavus põuale, erosioonile ja taastada mullaviljakus mullaorganismide jaoks, siis on mõtekas uriin ja kaka kohe koos komposteerida.

Kui kihiti laduda ja temperatuuri jälgida ei viitsi, on võimalik osta kiirkomposter nii tuppa (vt siit) kui ka (nt korteriühistute) keldrisse (vt siit), kui ka õue (vt siit), mis sinu eest asjad korda ajab. Pean siin silmas eelkõige köögijäätmete komposteerimist, aga miks ka mitte enda ja lemmiklooma junnid sisse visata. Muuseas Soomes on inimsõnniku komposteerimisel kaks esimest mainitud aparaati kasutusel. Või võtta sõnniku töötlemiseks appi ussid ja teha vermikomposti.

Me ei peaks oma kakat kartma. Me jälgime, mida sööme. Usun, et kompostkempsu kasutamisega suureneb ka tervislik toitumine, sest hais moodustub söödud söögist. Kuiva kemmergusse me igasugu pahna ei vala, aga WC-s uhume uhkelt veega keemiat alla nagu see haihtuks kuhugi. Huvitav, onju. Samuti on igal inimesel omad ravimid ja saame reguleerida, kui kergekäeliselt ravimeid kasutame. Kompostkemmergus saame ravimite kasutamise ajal koguda väljaheite eraldi ja komposteerida vajadusel eraldi. Seega kuiv- ja kompostkemmergu kraam on kordi puhtam kui reoveesete.

Reoveesette komposti on nüüdseks tõsiselt uuritud ja õnneks ka pikemalt komposteerima hakatud ning seda on peetud maastikuehituses jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks. Reoveesette komposti taaskasutamist toetab EL Nõukogu direktiiviga. Samamoodi on taaskasutatav ka kompostkemmergu kraam.

Tallinna Tehnikaülikooli võib leidsid 2008. aastal , et “biogaasi tootmine muutuda tasuvaks, kui Venemaa imporditava maagaasi hind ja ka kohaliku puitkütuse hind edasi jõudsalt kasvab. Üksikud entusiastlikud meistrimehed võivad oma kodumajapidamise jäätmete kääritamiseks ja biogaasi tootmiseks vajaliku seadmete ehitamiseks ja toiduvalmistamiseks oma jäätmevalmistamiseks saada.”

Keskkonnale ja inimesele ohtlikuks jäävad  Creutzfeldt-Jakobi  ehk hullulehmatõvest vaevatud looma korjus ja sõnnik, sest  komposteerimise kuumus ei tapa prioone. Mõistlik on ka sõnnik koguda ja põletada. Prioonidega saastunud toit võib põhimõtteliselt põhjustada nakatumist, kuid inimese terve seedetrakt läbistab väga väheseid prioone.

Mind väga huvitab erinevate ravimite lagunemisvõime kompostimisel. Olen tänulik iga viite eest.

Ma loodan, et komposteerimisest saab uus meelelahutus ning mulla parandamine ja tootmine.

PS! Artiklist ükskõik millise info levitamisel tuleb viidata sellele artiklile. Aitäh!

Veel viiteid

Veekaitsemeetmed põllumajanduses : käsiraamat tootjale

Biogaasi tootmise masin koduses majapidamises.

Keskkonda kuhjuvatest ravimijääkidest võib pakkuda pääsu kompostimine . Novaator 2023.

Potist põllule- käimlajäätmete kasutamine väetistes . Bakalaureusetöö Pellikka, Hilkka-Mirjami 2013.a.

Hobusesõnniku kasutamise võimalus . Väitekiri Kauppinen, Piia 2005

Töödeldud reoveesette kasutamine ja perspektiivid maastikuehituse valdkonnad . Magistritöö Tooming, Merilin 2016.

Euroopa Liidu prioriteetsete ainete taotluste uute ainete esinemise uuring Eesti pinnaveekogudes II . Tallinn 2012

Uuring: joogivee saastus võib tulla inimese enda või naabri reoveest  Novaator 2020.

Ravimijäägid looduskeskkonnas  Eesti Loodus 2012.

Ravimijääkidest keskkonnas  Tartu Ülikooli Kliinikum 2016.

Tervishoid ja keskkond: ravimijäägid  Ravimiamet Ruut, Juhan 2017.

Reoveesette järelmõju mulla odra terasaagi puhul  Magistritöö Lukk, Joosep 2012.

Soome käimlaühingu 20 tegutsemisaasta jooksul on ellu viidud mitmeid  kakast toiduks projekte nii Soomes kui ka mujal maailmas .

Veera Koskue tutvustab videos oma uuringut, mis räägib uuest lämmastiku taaskasutuse tehnoloogiast. Inimese uriinis sisaldub suures koguses lämmastikku ammooniumi kujul (NH4), millena jõuab reoveepuhastusjaama. Reoveepuhastusjaamas toimub lämmastiku ärastusprotsess, millest suurem osa lämmastikust eraldatakse õhku gaasilisel kujul (N2). Osa jääb reoveesettesse. Teadur rõhutab, et oluline on taaskasutada ja eraldada lämmastik algfaasis, mitte hakata seda pärast õhust koguma.

Nitrogen Recovery from Digested Sewage Sludge Reject Waters Using (Bio)Electroconcentration Väitekiri Koskue, Vera 2022

Vesistöjen lääkeainejäämät ja niiden poistaminen MOF-rakenteilla Diplomitöö Muhujoki, Alli 2021 

Uued reoveepuhastustehnoloogiad  Podcast Mari Heinonen ja Mika Mänttäri.

Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade   Jaanus Terasmaa, Sirp 2023.

Teaduslikud artiklid, aruanded