Millal lõigata õunapuid

Räägivad, et õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Meie kliimas see paraku nii ei ole. Sügisel ja talvel ei ole hea lõigata kuna haavad jäävad kuni kevadeni avatuks, lõikehaavad ei kasva puhkeperioodil kinni. Talvel tavaliselt lõigata ei saa, sest paugub kõva pakane. Pakasega ei saa lõigata seetõttu, et külmunud okstesse tekivad lõikamisel kergesti lõhed.
Õige aeg on varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga mõnel aastal on ka soe veebruar selleks sobiv. Hilisem lühiajaline külm kurja ei tee.

Kui kuivi ja kahjustunud oksi ilma lehtedeta ära ei tunne, siis see on märk, et võta töö ette peale jaanipäeva. Muud hullu ei olegi, aga võid lõikamistuhinas eemaldada vajalikud oksad ja alles jätta kahjustunud, mis ei lehti ja kuivavad sootuks. Eriti kehtib see luuviljaliste puhul, kes näitavad külmakahjustused kätte alles jaanipäevaks.

Pungade puhkemisest kuni lehtede täiskasvamiseni pea pausi. Sel ajal kasutavad puud kogu energia õitsemiseks, viljade, võrsete ja lehtede moodustamiseks. Pungade puhkemine oleneb ilmast, tavaliselt aprilli lõpus- mai alguses.

Enne puu kallale asumist tee endale kindlasti selgeks, mismoodi tahad, et puu peale lõikust välja näeb. Lõigata lõikamise pärast pole vaja. Paremal pildil olev õunapuu on täiesti ploomipuuks lõigatud ja ei kanna ühtegi õuna. Sellist puud vihmavarjuks ümber lõigata on raske ja aeganõudev, võtab aega umbes 3 aastat, aga on võimalik. Oleneb ka puu iseloomust, väljanägemisest ja vanusest. Kõiki puid ei ole mõtet vihmavarjuks kujundada.

Mitmetüvelised õunapuud
Mitmetüvelistel õunapuudel esineb sageli tüvede kokkukasvamist ja seoses sellega ka igasugu hädasid. Põhiline, et mõttetult tihedad ja püstised oksad ei kanna õunu, õhk ei liigu ja haigused levivad, kokkukasvamise kohta hakkab niiskus ja kõdu kogunema ning tüve seest mädandama. Laiali vajuvad tüved seoti nõuka ajal traatidega kokku, mis praeguseks on sisse kasvanud jne jne. Seetõttu on mõistlik õunapuid kasvatada juba maast madalast ühetüvelistena. Tüvede kokkukasvamist esineb ka teistel viljapuudel. Võra kujundades tasub ka alt kokkukasvamist jälgida.

Räpina Aianduskoolis mina tüvekeskset lõikust ei õppinud, võib isegi öelda, et Räpinas õppides ma õunapuude lõikamist selgeks ei saanud. Jõudsin selle lõikusviisini töö käigus. Hiljem selgus, et sama lõikusviisi praktiseerib Eestis Kalmer Kasvand juba mitu aastat. Tema õppis seda Saksamaal. Jaan Kivistik kiitis lõikusviisi heaks ja nimetas selle tüvekeskseks lõikusviisiks.

Kevadine lõikus
Varakevadel on paras aeg lõigata siis, kui keskmine õhutemperatuur on nullilähedane ja endal soov väljas toimetada. Lõikamine tuleb lõpetada, kui pungad hakkavad puhkema. Seda on näha- pungad on väga suured ja hakkavad kohe kohe avanema.

Kevadine (ja ka sügisene lõikus) tekitab väga palju kasve, kui korraga on lõigatud palju.

Vana ja väga jämeda tüvega ning kõrge õunapuu on soovitav jupphaaval, lausa 3 aasta kaupa noorendada. PS! Noorendamine ei tähenda viljakandvate okste maha saagimist ehk köndistamist. Esimese lõikuse võib teha kevadel, siis pole lehti ja lõikamine seetõttu lihtsam. Sama aasta juuli alguses käi puu üle ja lõika ära kõik mittevajalikud püstised kasvud. Kui tundub, et oksi sai kevadel maha palju, siis ära suvel seda puud puutu, lase tal taastuda ja lõika edasi järgmine aasta- kevadel või suvel.

Kui eemaldatud ja alles jäetud oksi on õiges vahekorras, siis tuleb ka vesikasve vähe.

Edaspidi võib viljapuud hoolda igal aastal ainult suvel.

Kindlasti tuleb jälgida, et oksad saagi alla ei murduks, selleks raputa või nopi õunu juuli kuus vähemaks.  Või toesta, aga toed tuleb sügisel ära võtta, sest unustatud toed võivad puule palju kahju teha!

 

Suvine lõikus
Kõige parem on õunapuid lõigata kohe peale jaanipäeva kuni augusti lõpuni. Suvise lõikuse kasuks räägib vesivõsude mittetekkimine ja haavade kerge paranemine. Ka külmakahjustused on välja tulnud ja kuivanud oksad on kõik näha. Suvise lõikusega harveneb võra ja viljad pääsevad päikese kätte. Uued kasvud võivad suvise lõikuse puhul tulla samal aastal vaid juhul, kui suvi on soe, vihmane ja pikk ning lõikad juunis- juulis.

Tuleva aasta saagi tagab viljaalgete harvendamine, siis ei kurna puu ennast liigsete viljade kandmisega ära ja saab keskenduda uute õiepungade tekitamisele. Juulis on õunaalgete suurus hästi näha. Jäta kobarasse alles vaid 1-2 ilusamat õuna. Viljaalgete ja uute võrsete näpistamisega väldime ka põhiokste murdumist. Rohtsed kasvud ja viljaalged võib julgelt kompostihunnikusse panna.

Õunapuu igaaastane hooldamine
Harjuta ennast õunapuu eest hoolitsema suvel, sest kasvuajal on puudel kõige rohkem energiat ja seetõttu paranevad haavad ka paremini. Eriti mõtekas on noore õunapuu hooldusega alustada suvel ja ainult suvel edaspidi lõigatagi ning korjata ära üleliigsed viljad.

Miks on vaja puudega hoolas olla- niita ja trimmerdada vastutustundlikult, kaitsta metsloomade ja hiirte eest?
Aga sellepärast, et vigastades koort, lööte mõra puu elutegevusse terveks tema eluajaks. Inimesel kasvab haav kinni, aga puul sügav haav mitte. Kui vigastada koort ja niint tüvel ümberringi, lõigatakse ära toitainete juurdepääs juurtele ja puu sureb nälga ning kuivab. Kui vigastada natuke, on toitainete juurdepääs häiritud ja puu stressis ning temast saab kergesti jagu tüvevähk. Seega on väga oluline kaitsta tüve !!!

Ka istutuskoht on oluline. Lohku istutatud puule võib liiga teha kogunev vesi ja talvel jää. Viljapuud, eriti õunapuud ei talu seisvat vett ja kõrget põhjavett. On juhuseid, kus puud on ära kuivanud kui nad on jäänud kevadel suurvee alla liiga pikaks ajaks. Põhjus lihtne- juured ei saa õhku.

Minu lõigatud viljapuud
Album Facebookis

Kas õunapuid võib lõigata sügisel?
Meie talved on ettearvamatud ja seetõttu tuleks lõikamine augusti lõpus lõpetada (rannikul septembris), kui just väga hädasti vaja pole- murdunud oksad vms olukord. Sügisel on puul vaja valmistuda talveks. Kui ta talveks valmistuda ei saa, siis on ta külmaõrn. Augustis on vajalik sügisväetise andmine ja põuase suve/sügise korral ka kastmine. Väestist ei tohi anda kuivale maale. Veevaru on puule vajalik, et talveks valmistuda ja talv üle elada. Õigel ajal antud sügisväetis soodustab puitumist.

Anna aru, mida puuga teed
Õunapuule lõikamine meeldib, aga pidev noorendamine nõrgestab puud. Pean silmas tugevat noorenduslõikust, mille järel jäetakse vesikasvud võtmata. Järgmisel aastal on nad uhked ja mahlased. Neid ei likvideerita ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Tihti arvatakse ekslikult hoopis, et mahlased vesikasvud, mis peale noorenduslõikust tulevad, on väärt asjad.

Tegelikult võiks noorendada mitme aasta kaupa nagu on eespool juttu, siis ei tule ka mahlaseid vesikasve. Mahlaseid vesikasve võiks pidada vale ja liiga jõulise noorenduslõikuse tulemuseks.

Aga vesikasvust kasvab omaette õunapuu. Kui vesikasve on palju, siis kasvab uusi õunapuid ka palju ja nad kõik on sellele ühele, kelle ilusaks lasite lõigata, koormaks. Viie aasta pärast avastatakse, et puud on jälle vaja noorendada.

Ka tugev noorenduslõikus, mida on näha pildil, võib puu niivõrd ära kurnata, et koos vesikasvudest metsaga tulevad puule ka seened ja ta on määratud hukule.

Tüvivähki täis ja köndistatud õunapuu pole mitte ainult aednikule kole vaatepilt vaid ehmatab igat möödujat.

Lõikamisel ole hoolas
Haav peab saama sile, et kahjuritele peidukohti ei jääks. Kasuta vaid teravaid lõikeriistu! Kui lõikehaava äär jääb kare, silu see kohe peale lõikust terava pussi või aianoaga. Hiljem puit kuivab ja parandamine ei ole enam nii mugav ning puule mõnus.

Tüükaid ei tohi jätta. Nende kaudu lähevad puu sisse haigused ja puu võib kahjustuda juurteni. Tüügas on nagu käsn, mis kogub niiskust ja selle tagajärjel aja jooksul pehkib ning mädaneb muutudes huumuseks ehk mullaks. Ka vähile meeldib sellele kinnituda. Oks tuleb saagida tüve ligidalt ehk oksakrae pealt. Igaks juhuks pikema lõikekoha jättes, jätad tüüka.

Tööriistad olgu puhtad ja teravad!
Mina kasutan lõikamisel enamasti Fiskarsi tööriistu kuna nende vastupidavus, kergus ja kasutusmugavus annavad silmad ette teistele. Kuigi pean tunnistama, et sobivate kääride leidmine polegi nii kerge
Loe rohkem tööriistade kohta siit

Lõikehaava katmine on hädavajalik ilmastiku eest
Peale lõikust soovitatakse lõikekohad kiiresti vahaga katta haigustekitajate eest.

Seeneeosed liiguvad õhus juba kevadel esimeste plusskraadidega kuna on niiske. Eriti palju on haigustekitajaid õhus soojal ja niiskel suvel. Sellisel ajal saastub haav juba lõikamise ajal.

Me ei jõua ja ei viitsi nagunii kõiki lõikekohti desinfitseerida. Ja seetõttu on minu meelest parem lasta haaval kuivada ja siis kui puit ilmutab kuivamise märke haavapeitsi, puupalsami või õlivärviga katta.

Mina ei soovita vaha üldse kasutada. Tänapäeval on saadaval palju efektiivsem ja mugavam vahend- puupalsam või haavapeits. Ka pookimiseks sobib palsam suurepäraselt. Lõikehaava võib ka värviga katta.

Seeneeoste hirmus on targem puud lõikusega korras hoida, kindlasti väetada, ennetada kahjureid ning lõigata kuiva ilmaga. Väga oluline on puutüve mittevigastamine.

Tervetele, toidetud, hooldatud ja õnnelikele puudele haigustekitaja ligi ei pääse. Seeneeosed võivad puule ennast sättida, aga see on ka kõik. Tüvevähki nakatuvad stressis puud.

Katta on hädasti vaja ilmastiku eest, et niiskus ei pääseks puitu lagundama. Samal põhimõttel värvime puitaeda ja maja fassaadi. Kuivanud puit on nagu käsn, mis õhuniiskuse endasse kogub. Kui kaitsekiht on UV kiirguse mõjul haavalt maha kulunud, siis tuleb uuesti katta.

Väetamine on vajalik
Võtame puult viljad ja seetõttu oleme kohustatud talle toitu vastu andma. Väetamiseks sobib kraanulväetis, kompostmuld, kanakakakraanulid jms. Kõrvenõgeseleotises on palju lämmastikku, aga ka palju muud. Liialdada sellega ei maksa, aastas korra aitab. Kõige lihtsam viis on kompleksne väetis, siis saab taim kõik vajalikud toiteelemendid kätte.

Kevadväetisega ei maksa liialdada kuna lämmastikväetise kasutamine paneb mühinal rohtsed kasvud kasvama, aga me ju ei taha vesikasve. Lämmastikväetis soodustab aias ka lehetäide arengut. Meie kliimas on enamasti kõige olulisem sügisväetis ja selle andmine augusti kuus. Kevadel võiks väetada kompostmullaga multšides või suveväetist andes. Et puul oleks süüa, tuleb tüvi terve hoida ja puul lasta kasvatada ka lehti, et ta saaks söögi eest ise hoolitseda. Toitaineid omastab puu narmasjuurtega ja seetõttu ei ole mõtet puutüve ümber midagi laotada.

Luuviljalisi võib samuti lõigata suvel
Neil on võrreldes õunapuuga mahlade liikumine kevadel palju intensiivsem. Kirsi ja ploomi mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haaval paraneda ja seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad. Nende lõikamise aeg kevadel on väga lühike ja igal aastal erinev.

Sarnaselt õunapuule meeldib luuviljalistele suvine lõikus rohkem kuna kasvuajal ei ole mahlajooks nii intensiivne ja haavad paranevad kiiremini. Puu on üleval ja saab aru, mida teed. Talle lõikamine isegi meeldib kuna viljad pääsevad päikese kätte ja lõikus hoiab puu noorena. Kuna asi on loomulik ja tal on vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ta ei hakka üldse paaniliselt uusi kasve kasvatama. Luuviljalisi kärbitakse siiski vähem ja valikuliselt.

Tegelikult ei maksa kogu parukat korraga maha võtta ühelgi viljapuul.

Ploomi- ja kirsipuudele on iseloomulik tihedam võra. Tugevasti peab aga kärpima ploomipuu konkureerivat aastakasvu ning ära lõikama risti kasvavad oksad. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu väldi rohket lõikust ja hoia oma puud algusest peale vormis.

Palu abi asjatundjalt
Telli lõikus või tule koolitusele.

Viljapuude lõikamise koolitusel osalemine on investeering, sest viljapuud vajavad hoolduslõikamist igal aastal. Enda koolitamine on vajalik ka oma puude kaitseks, siis ei saa lõikajad sulle kägu ajada ja puid ära rikkuda.

Olen kontakti võtmise kaugusel piret.pihtjoe@gmail.com või helista tel 5049835.