Viljapuude levinumad haigused ja kahjurid

noor kirss pärast

Taimed ei jää haigeks, kui nad on rõõmsad ja tugevad. Kui taim on haigestunud, tähendab see seda, et ta on stressis, põhjuseks võib olla vale kasvukoht, hooldus, mehhaanilised vigastused.

Hoidke puud noorest peast lõikusega vormis! Lõigake puid suvel, kuiva ilmaga, mil nakkuse levik on vähem tõenäoline ja haavad paranevad kiiremini. Katke haav haavapalsami või värviga. Valige haigustele vähem vastuvõtlikke sorte.

Kahjurite tõrje on märgatavalt tõhusam kui olla teadlik, kuidas umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tabandumise riski vähendada, teada, kuidas nende ilmumise puhul käituda ning kuidas ennetada. Häid putukaid ei tasu mürgiga aiast minema peletada ja pahasid mürkidega resitentseks muuta.

 

Alusta ennetamisest
-Puud ja põõsad olgu hooldatud- liigile omase tihedusega, tüügaste ja samblata. Lõikekohad peavad olema kaetud palsami või värviga.
-Õiged kasvutingimused on väga olulised. Õunapuu ei taha kasvada veesoonel. Ükski viljapuu ei talu seisvat vett ja kõrget põhjavett. Enamus söödavaid taimi vajavad päikest, täisvarju ei maksa neid istutada.
-Väetamine on oluline, aga liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket ja liigne lämmastikväetise (kevadine väetis) kasutamine aias soodustab lehetäide arengut.
-Hoia aed umbrohust puhas. Samas on väga kasulik aias ka metsikumat tukka hoida.
- Kaitse viljapuid metsloomade eest!
- Niites väldi istikute vigastamist. Haavast pääsevad sisse haigustekitajad. Kui juhtub, siis puhasta ja silu haav koheselt ning kata puupalsami või värviga.
-Õpi kahjureid tundma.
klaastiib

Koduaias tõrju kahjureid looduslikult
Selleks on vaja aias säilitada või luua liigirikkus. Mõni aianurk on kaval metsikuks jätta või planeerida ja avada värav putukatele. Kasulikke putukaid meelitavad ligi saialill, till, kummel, koriander, karikakar, päevakübar. Tigudele ei meeldi näiteks bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmme-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru, küüslauk jms.

Aeda on vaja meelitada kasulikke putukaid, loomi ja linde. Näiteks siil ja konn on efektiivsed tigude hävitajad. Lepatriinu lemmiktoit on lehetäi, aga ta pistab nahka ka lutikate munad, kilptäid, võrgendlestad, karilased, poilaste vastsed. Kiilassilma vastne toitub lehetäidest, kirpudest, ripslastest, väikestest tõukudest ja mardikate vastsete liikidest, õunamähkuri munadest. Huvitavat lugemist veel siin.

Pildil: Kiilassilmal lase eluruumis talvituda, kui ta sinna tulnud on, ta ei tee paha. Ja ära ehmata kui sügisel ta peaaegu halliks muutub, ta ei ole surnud. Kevadel lööb erkroheline värv taas särama.

Maipõrnikas – aedniku sõber või vaenlane?
“Kohates aias suurt maipõrnikat, kes järab taimede noori lehti, ei teki kahtlust, et tegemist on kahjuriga. Samas tasub teada, et kompostihunnikus aitavad nende tõugud lagundada orgaanilist ainet”, kirjutab Aialeht. Loe artiklit siit.

HÕBELEHISUS

Hõbelehisus on seenhaigus. Tõrjet ei ole. Nakatunud taim tuleb maha lõigata ja põletada.
Ennetav tegevus: 1. Anna puule süüa (väeta); 2. Niites ära vigasta istikut; 3. Kaitse puid metsloomade eest; 4. Lupja või kata, et vältida kevadpäikesest tekkivaid koorekahjustusi.

Vältige taimede vigastamist! Kui puude ümbert niidate või trimmerdate, siis pange puu tüvedele kaitsed. Ka Väino Pallum kirjutab Aialehes, et haigestuvad üksnes talvekahjustusest, mehaanilistest vigastustest või toitumishäiretest nõrgestatud puud. Sagedamini võib hõbelehisust märgata pärast pakaselist talve teisel või kolmandal aastal. Haigusele vastuvõtlikumad on õunapuu suvisordid. Puu ei kanna või on õunad väikesed ja varisevad. Tõbise puu vanemate okste puidus on pikilõikes näha tumepruune vööndeid. Oksad kuivavad. Surnud puidul arenevad seene nahkjad violetjad või hallikaspruunid lamedad kuni 6cm läbimõõduga viljakehad. Haiguse algusest kuni puu täieliku hävimiseni kulub 3–5 aastat. Seene viljakehadel moodustuvad kand-eosed, mis tuulega levivad teistele puudele. Haigusetekitaja seeneniidistik tungib puusse külmahaavandite ja suuremate ravitsemata lõikepindade kaudu.

Loe täielikku artiklit siit.

TÜVEVÄHK
Tüvevähk esineb õunapuudel ja pirnipuudel. Haigust tekitab seen. Haigust levitavad seeneeosed. Vähki nakatuvad enamasti mehhaaniliste vigastustega või stressis puud. Põhjuseks on vale istutuskoht (varjuline, seisev vesi, veesooned) või kelle tüve on korduvalt vigastatud (trimmer, metsloomad) või vale lõikus (köndistamine) või vana puu aastateks lõikamata jätmine. Seeneeostel on mugav kinnituda puule jäetud tüügastele. Loe edasi siit

KOOREPÕLETIK
Saab alguse igasugusest vigastusest koorel ja kevadisest päikesepõletusest ning võib üle minna vähiks. Haigestunud oksad tuleb välja lõigata. Ennetus: 1. Niites ära vigasta istikut; 2. Kaitse puid metsloomade eest; 3. Lupja või kata, et vältida kevadpäikesest tekkivaid koorekahjustusi!

KÄRNTÕBI
Kärntõvest oksal saab sageli alguse koorepõletik ja edasi tüvevähk. Kõige efektiivsem tõrje on valida kärntõvekindlad sordid (näiteks `Pepi`), muidu tuleb puud pritsida sõna otseses mõttes nõrkemiseni. Kui pritsid vähem kordi kui vaja, siis mõju pole ja preparaati soovitanud müüa üle nuriseda ei tohi.

KIRSIPUU LEHEVARISEMISTÕBI

Algul on lehel täpid, haiguse süvenedes lehed kolletuvad. Haigusetekitaja seen nakatab ka kirsi vilju. Viljadele tekivad sissevajunud pruunikad laigukesed. Kirsid pehmenevad ja muutuvad vesiseks, lõpuks pruunistuvad üleni.
Lehevarisemistõbi levib kiiresti sademeterikkal kasvuperioodil ja eriti puudel, mis on lõikamata või muulpõhjusel nõrgestatud.
Tegemist on seenhaigusega ja seega tõrjutav vaid mürgiga. Haigust saab aga ennetada kui hoiad puid lõikamisega vormis, et lehed saaks kiiresti peale vihma kuivada. Nakatunud lehed tuleb koheselt korjata ja põletada.

LEHETÄID
Lehetäid imevad taime lehest mahlad välja. Lehetäidega kaasneb ka nõgiseen, mis tugeva kahjustuse korral katab lehed ja mistõttu ei saa puu fotosünteesida. Puu kasv nõrgeneb või pidurdub sootuks. Lehetäide vastu aitab väga hästi roheline seep. Seeppeab aga sattuma igale poole, nii lehe ülemisele kui ka alumisele küljele. Kõige paremini mõjub siis, kui täidest kubisev oksa ots seebilahusesse kasta.

Lehetäisid areneb kasvuperioodi jooksul õige mitu põlvkonda ja seetõttu võib jääda mulje, et mitte miski ei aita. Aitab küll, aga iga rünnak tuleb pritsimisetega tagasi lükata. Igal järgmisel pritsimisel on soovitav kasutada mõnd muud vahendit. Leotist võib teha nii kõrvenõgesest, umbrohust, muruniitest vms rohelisest, millel lastakse käärima minna.

PS! Pritsimissegusid tuleb vahetada. Vastasel juhul muutuvad kahjurid preparaatide suhtes resistentseks ja selle asemel, et nad tappa, muudame nad hoopis tugevamaks.