Miks on vaja komposteerida sõnnikut?

vaade kompostkemmerg

Sõnnikust kõneldes pean silmas nii loomasõnnikut, kui ka inimsõnnikut, sest mõlemad sisaldavad väärtuslikke taimetoiteelemente (NPK) ja suudavad asendada keemilisi väetisi. Aga “sügisel põldudele viidud sõnnik jõuab kergemini kaevu ja põhjavette, sest tal ei ole põllul midagi teha“, tõi Konverentsil «Põllumajandus ja keskkond» seiretulemusi esitlenud Ülle Leisk välja. “Nitraatide suurenenud sisaldus joogivees on terviserisk nii inimestele kui ka loomadele. Kui pool aastat sellist vett tarbida, võib see põhjustada maksakahjustusi või sinitõbe.”

Komposteerimata loomasõnnik võib sisaldada ravimijääke, mis hävitavad mullaorganismid.

“Kaks nädalat pärast väetamist seasõnnikuga tuvastati tetratsükliini sisaldus erinevatelt sügavustelt võetud mullaproovides 195 ja 254 μg/kg (Sczesny et al., 2003). Seitse kuud pärast väetamist võetud mullaproovides oli keskmine tetratsükliini sisaldus 65,5 μg/kg (Hamscher et al., 2002). Kõik eeltoodud ravimijääkide sisaldused mullas ületavad mullale kehtestatud ravimite piirnormi 10 μg/kg kümneid kordi, teaduslikult põhjendatud mullaorganismidele ohutu piirnormi 1 μg/kg sadu kordi ja mullamikroobide ravimresistentsuse arenemist ennetava piirnormi 0,01–0,1 μg/kg tuhandeid kordi.
Taimkatsed on näidanud, et antibakteriaalsed ained fluorokinoloonide, tetratsükliinide ja sulfoonamiidide rühmast akumuleeruvad mullast taimedesse (Migliore et al., 1995; Brambilla et al., 1996; Aruksaar et al., 1998; Aruksaar et al., 1999; Lillenberg et al., 2003; Boxall et al., 2006). Sel teel on võimalik ravimite sattumine mullast inimese toidulauale või loomasööda koostisesse”. (M.Tooming 2016).

Soovitan varuda kannatust ja kõik loomasõnnikud komposteerida. Samuti julgustan kasutama kompostkempsu, mille sisu saab ise reguleerida ja ise kohapeal komposteerida.

patogeenid lahkuvad komposteerimisel

Patogeenid, mida looma, sh lemmiklooma ja inimsõnnik sisaldab, on kõige väiksem probleem, sest need kaovad kompostimisel kõige kiiremini.

Mure on pestitsiidide ja ravimijääkidega. Ka hobusesõnnik võib sisaldada umbrohuseemneid, patogeene ja ravimijääke. On kindlaks tehtud, et loomasõnnikus leidub raskemetalle ja ravimijääke palju rohkem kui inimsõnnikus. Seetõttu ei saa vähe komposteeritud loomasõnniku puhul alati mahedast toidust rääkida!!! Isegi väike kogus mullas ja toidutaimedes on ohtlik, sest loob sobiva keskkonna resistentsete bakterite kujunemiseks inimese või mõne muu looma organismis. Kalades on leitud  valuvaigistite, samuti  antibiootikumide ja epilepsiaravimite  jääke.

Aiapidaja ei taju, et loomassõnnik, sh hobusesõnnik võib sisaldada erinevate antibiootikumide jt ravimite jääke, samuti pestitsiidijääke.

On oluline mõista, et kõik kemikaalid ja ravimid ei lagune ei inimese ega looma organismis, ega ka reoveepuhastites täielikult, osa jõuab ka puhastatud reovee koostises siiski jõgedesse, järvedesse ja merre. Vabapidamisel loomade, sh lemmikloomade väljaheidetest ja samuti septikust liiguvad ravimijäägid loodus- ja vesikeskkonda. Samuti kolibakter võib sattuda põhjavette ja ka naabri salvkaevu näiteks suurte vihmasadude, lume sulamise või muude sademete abil. Maal pole mõtet linnatingimusi luua. Maal on lahendus kompostkemmerg, komposteerimine ja fütopuhastus  (vee puhastavad taimede juurtes leiduvad bakterid).

Sõnniku komposteerimine on planeedi ja mulla parandamise jaoks ainuõige samm. Inimsõnnikuta on ringmajandus katki.

Maapiirkonnas on mõistlik veega wc-st loobuda, kompostkemmergus inimsõnnik koguda, komposteerida ja mullana uuesti kasutusele võtta.

Maal võiks enne wc ehitamist mõned aastad elada, siis saab näha, milleks vett jagub.

Pildid (must-valged) Jenkinsi raamatust  Kompostkäimla käsiraamat

Kuivkemmerg säästab joogivett!

Kemmergu toomine majja on palju lihtsam, kui wc-ehitamine. Saadaval on mahukaid lahendusi, aga ka väikesi, mis on kasutatavad ilma ventilatsioonita, sest väikesed kanistrid võimaldavad lühikest kogumisintervalli.

Väikesed mobiilsed separeeriva süsteemiga potid on eelkõige mõeldud paati, matkaautosse jms reisipotiks, aga väga paljud kasutavad koduses majapidamises, suvilas, aias, soetatakse kriisipotiks. Vt tooteid siit.

Ka eaka hooldamisel on minikompostkäimla tavalise istepoti asemel kasutajale intiimsem ja hooldajale suureks leevenduseks. Tutvu Trobolo Luwebloemiga siin.

Kompostkäimla üllatab, õpetab ja rõõmustab ka lapsi

  • Tahkeaine mahuti 11 liitrit
  • Uriini kanistri maht 10 liitrit
  • Lõhvaaba tänu separeerivale süsteemile ja saepuru kasutamisele

Tutvu TROBOLO lastepotiga siin

See lahendus teeb ema ja vanaema elu väga mugavaks, sest saab koos keha kergendamas käia, lapsele huvitavaks, sh motiveerib mähkmetest vabanema 😉 Vt siit

Banaanikast ja värvinõu on puhas taaskasutus. Pealepanu saepuru vms.

Kui soovitakse paks vedelast eraldada, siis uriini kanistriks sobib aknapesuvedeliku kanister, mille peale istub hästi 2 l piimapaki korgipoolne ots.

Täna on teadmised, kuidas väärtuslik kraam vastutustundlikult koguda ja komposteerida, olemas. Pole mingit põhjust, miks peaks sõnniku, köögi- ja aiajäätmed eraldi komposteerima. Koos komposteerimine on tõhusam ja korraga saab palju väärtuslikku mulda.

Nii looma- kui ka inimsõnnikust tehtud komposti saab lasta analüüsida Eesti Keskkonnauuringute keskuse  (ravimid, pestitsiidid, glüfosaat, N, P, K, coli jne) ja PMK agrokeemia laboris.

Vastavalt Jäätmeseadusele (RT I 2004, 9, 52) on biolagunevad jäätmed anaeroobselt kui ka aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber, papp, jm. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad ka reoveesetted ning loomsed väljaheited.

Et ravimijäägid kaoks, on vaja komposteerida minimaalselt 60 kraadi juures vähemalt 2-3 aastat. Talvel protsess meie kliimas peatub, kui just komposter pole kasvuhoones, kuuri all või keldris. Teadlased on saavutanud erinevaid tulemusi, soomlased, et turbaga kaovad 2. aastaga, eestlased, et saepuruga. Mina arvan, et hakkame ometi pihta! Kui temperatuuri ei osata/suudeta/viitsita koduaias kõrgele viia/hoida, võtab ravimijääkide kadumine vähemalt topelt aja ja mõned ei pruugigi kaduda. Oluline on mõista, et komposteerida tuleb ja vajadusel kaua. Kui oma väljaheiteid komposteeriv inimene ravimeid ei kasuta, probleemi pole. Mis ei tähenda, et võõras inimsõnnik ja ka võõras loomasõnnik (mugavusravimite) jääke ei sisalda.

Aluseks saab võtta loomasõnniku kompostimise juhendi, kus öeldakse, et auna vms ei tohi paigaldada lohku, drenaazi kohale, liigniiskele ega üleujutatavale alale, lähemale kui 50 m pinnaveekogust, kaevust, karstilehtrist. Aun tuleb katta kilega või vähemalt 20 cm saepuru, laastu, turba, põhu või mulla kihiga kui aunast eraldub virtsa ja auna hoitakse kauem kui 2 nädalat. Ka aunaalune pinnas katta lekkekindla või 20 cm imava materjaliga. Pinnase katmine auna all pole vajalik kui aunas hoitakse juba saepuru vms imava materjaliga segunenud kuiva sõnnikut.

sõnniku komposteerimine kastis

Koguma ja komposteerima peab maa peal, et õhk pääseks ligi, mitte augus nagu nõuka ajal ja ka praegu üsna palju kombeks on. Auku koguneb kevadeti vesi ja viib hea kraami (taimetoitained) loodusesse reostust põhjustama. Mõeldes järeltulevatele põlvedele ei maksa üldse mõelda, et kaevan augu maasse, situn täis ja siis istutan viljapuu aiakempsu kohale. Ka viljapuule meeldib kompost ja õhurikas muld. Pealegi võib juhtuda, et kevadeti on auk vett täis, aga õunapuule ei meeldi jalgupidi vees olla ja ta läheb seetõttu varem või hiljem välja. Ka segamine ja ümber tõstmine, mis õhutab komposti, tagab kraami kiirema komposteerumise, on mugavam maa peal kui augus.

Uriini väljutatakse kordades rohkem ja auku kogumisel ning ka suure koguse maha valamisel uriin leostub. Uriinis sisalduvad taimetoitained NPK ja ravimijäägid tekitavad pöördumatuid kahjusid mullas, joogivees, veekogudes ja meres, seega ju võiks uriini otstarbekamalt kasutada, mis tähendab komposteerida.

Piisav niiskus ei tähenda märga, tilkuvat ega läbi vettinut. Vettinud kompostist leostub hea ja halb kraam loodusesse. Kui kompost haiseb halvasti, on materjal liiga märg ja toimub anaeroobne protsess. Meeldiv lõhn protsessi käigus tähendab, et toimub aeroobne lagunemine, mida võiks eelistada.

Köögijäätmeid kogudes pole vedelikku vaja välja nõrutada (nt mõned toas koguvad nutikad anumad teevad seda haisu vältimiseks), pigem kasutada süsinikurikast materjali.

Katse. Eesmärk oli koguda korteris kilekotita ja haisu vabalt toidujäätmeid, mis õnnestus.
Alus- ja vahekihis figureeris kasutatud majapidamispaber, munakarbi tükid, saepuru, muruniide, kuivatatud kohvipaks. Kohvipaksu oli muidugi lihtsam presskannust koos vähese vedelikuga otse kanistrisse kallata, mida ma valdavalt ka tegin. PS! Kohvipaks ei läinud kordagi wc-sse.
Koguda on mõistlik nii, et kanister jääb puhtaks peale sisu biojäätmekonteineri kallamist, et vajadusel saaks ka pakendi kohe ära visata.

Fotol 5 l veekanister, millesse on vaibanoaga lõigatud üsna suur auk. Sang võimaldab kanistrit tõsta käsi määrimata. Veekanistri asemel sobib suurepäraselt ka tetrapakk.

Alus- ja vahekihiks lisaks saepurule ja turbale sobib metsakõdu, mida õnnestub isegi talvel metsa alt koguda. Hästi sobib ka höövellaast, põhugraanul, kanepigraanul, puidugraanul, kuivad purustatud kuuseoksad või peened lehtpuu oksad, männiokkad, kooremultš, kuivad lehed, lehepuru, sh tammelehed, peenestatud munakarbid, wc-paber, aga ka paberirulli tükid jms kuiv materjal, mis imab vedeliku. Suvel saab lisada vahekihiks ka purustatud rohtset materjali (nt. salati juured, taimede pealsed, muruniide), mis on samuti komposti käivitaja/kiirendi. Liigse niiskuse korral, kui kõik muud biolagunevad materjalid on ära kasutatud, võib kasutada kihis ka liiva, mulda, purustatud murumättaid, komposteerunud mulda vms. Väga hästi sobib puutuhk. Rohtset kraami (muruniide, taimede pealsed jms) saab suvekuudel lihtsalt ka kuivatada kui juhtumisi kuivast (süsinikurikkast) materjalist, nt saepurust on puudus.

Süsinikurikka materjali lisamine tähendab hiljem ka rohkem mulda.

Katse. Valmistudes kriisiks proovisin linnakorteris erinevaid (toodetud ja isetehtud) mobiilse kuivkempsu lahendusi ja pealepanuks katsetasin ka kuivatatud muruniidet. Toimis. Haisu pole, kärbseid pole. Kogesin suve lõhna.

Katse sisaldas ka jäätmest vabanemist ja see on probleem.
Linnas võiks inimsõnnik biojäätmesse kogutud saada koos koerajunnidega. Koerajunnide jm sõnniku ehk biojäätme olmeprügisse kogumine pole jätkusuutlik. Mina viisin maale komposti.

Hea näide Ääsmäe külaplatsilt, kuhu KOP-i rahastuse abil külarahvaga talgute korras rajati juba 2014 aastal kompostkäimla. Tänaseks on platsil 2 kompostkäimlat. Nende vahel kätepesuks kapsahapendamise tünn. Jaanipäeval kasutab kempsu üle 3000 inimese. Saadus komposteeritakse kohapeal ja kasutatakse avalikul haljasalal.

Fotod: Ave Jõepera.

Kui uriini kogutakse eraldi, tuleb see kuiva materjaliga (saepuruga, puutuhaga) segada ja alles siis komposti panna või kogudagi suuremasse mahutisse ja jälgida, et uriin leostuma ei pääseks. Sügisel, talvel ja kevadel uriini põllule, peenrasse ja haljasalale kanda ei tohi isegi lahjendatult. Ka suvel on mõtekas muru ja taimi väikeste koguste kaupa uriinilahusega väetada ja tegevust vajadusel korrata.

PS! Rohke lämmastik meelitab aeda lehetäid, sest toodab rohtseid kasve, sh vesikasve õunapuudele, suve lõpus/sügisel andes muudab puittaimed külmahellaks. Suured kogused on ohtlikud kuna vedelik liigub väga kergesti loodus- ja vesikeskkonda tekitades vetikaid ja kasvatades pilliroogu, aga ka salvkaevu ja põhjavette, rikkudes joogivee.

Mina olen elumajas kogutud uriini vähehaaval lisanud aia kompostkempsu, kus kasutame ohtralt saepuru, mis on väga kuiv. Olen seganud uriini ka puutuhaga ning seejärel aia- ja köögijäätmetega. Puutuhk elimineerib uriini haisu, uriin neutraliseerib puutuha ja kui lisada süsinikurikast materjali, saab ilusa musta mulla. Ka teadlased on uriini puutuhaga kokku seganud ning avastanud, et taoline puder töötab sama hästi või isegi paremini kui tavaline keemiline väetis tomatite väetamisel. Kui inimene on terve, ravimeid ei tarvitata, probleemi pole. Kui tarvitatakse, tuleb komposteerida süsinikurikka materjaliga 60 kraadi juures 2-3 aastat, et ravimijäägid kaoks. Kui kuumust ei saavutata, võtab ravimijääkide lagunemine lihtsalt kauem aega.

Kuivadel muldadel ja veekogude läheduses tuleb uriiniga väetamist suures mahus vältida. Kuna kurnatud või muidu liivane pinnas vajab nagunii parandamist, et tagada vastupidavus põuale, erosioonile ja taastada mullaviljakus mullaorganismide jaoks, siis on mõtekas uriin ja kaka kohe koos komposteerida.

Kui temperatuuri jälgida ei viitsi, on võimalik osta kiirkomposter nii tuppa (vt siit) kui ka (nt korteriühistute) keldrisse (vt siit), kui ka õue (vt siit), mis sinu eest asjad korda ajab. Pean siin silmas eelkõige köögijäätmete komposteerimist, aga miks ka mitte enda ja lemmiklooma junnid sisse visata. Muuseas Soomes on inimsõnniku komposteerimisel kaks esimest mainitud aparaati kasutusel. Või võtta sõnniku töötlemiseks appi ussid ja teha vermikomposti.

Me ei peaks oma kakat kartma. Me jälgime, mida sööme. Usun, et kompostkempsu kasutamisega suureneb ka tervislik toitumine, sest hais moodustub söödud söögist. Kuiva kemmergusse me igasugu pahna ei vala, aga WC-s uhume uhkelt veega keemiat alla nagu see haihtuks kuhugi. Huvitav, onju. Samuti on igal inimesel omad ravimid ja saame reguleerida, kui kergekäeliselt ravimeid kasutame. Kompostkemmergus saame ravimite kasutamise ajal koguda väljaheite eraldi ja komposteerida vajadusel eraldi. Seega kuiv- ja kompostkemmergu kraam on kordi puhtam kui reoveesete.

Reoveesette komposti on nüüdseks tõsiselt uuritud ja õnneks ka pikemalt komposteerima hakatud ning seda on peetud maastikuehituses jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks. Reoveesette komposti taaskasutamist toetab EL Nõukogu direktiiviga. Samamoodi on taaskasutatav ka kuiv- ja kompostkemmergu komposeeritud kraam, mis on aga kordi puhtam ravimijääkide kokteilidest.

Tallinna Tehnikaülikooli teadurid leidsid 2008. aastal , et “biogaasi tootmine võib muutuda tasuvaks, kui Venemaa imporditava maagaasi hind ja ka kohaliku puitkütuse hind edasi jõudsalt kasvab. Üksikud entusiastlikud meistrimehed võivad oma kodumajapidamise jäätmete kääritamiseks ja biogaasi tootmiseks vajaliku seadmete ehitamiseks ja toiduvalmistamiseks oma jäätmevalmistamiseks saada.”

Keskkonnale ja inimesele ohtlikuks jäävad  Creutzfeldt-Jakobi  ehk hullulehmatõvest vaevatud looma korjus ja sõnnik, sest  komposteerimise kuumus ei tapa prioone. Mõistlik on ka sõnnik koguda ja põletada. Prioonidega saastunud toit võib põhimõtteliselt põhjustada nakatumist, kuid inimese terve seedetrakt läbistab väga väheseid prioone.

Mind väga huvitab erinevate ravimite lagunemisvõime organismis ja kompostimisel. Olen tänulik kui saadate viite piret.pihtjoe@gmail.com.

Ma soovin, et komposteerimisest saab uus meelelahutus, toimub mulla parandamine ja tootmine ning ühtlasi muutub ka toitumine- meie kaka haiseb meie toidu järgi 😉

PS! Artiklist ükskõik millise info levitamisel tuleb viidata sellele artiklile. Aitäh!

Veel viiteid

Kompostkäimla käsiraamat  Joseph C. Jenkins 2021

Veekaitsemeetmed põllumajanduses : käsiraamat tootjale

Biogaasi tootmise masin koduses majapidamises.

Keskkonda kuhjuvatest ravimijääkidest võib pakkuda pääsu kompostimine . Novaator 2023.

Potist põllule- käimlajäätmete kasutamine väetistes . Bakalaureusetöö Pellikka, Hilkka-Mirjami 2013.a.

Hobusesõnniku kasutamise võimalus . Väitekiri Kauppinen, Piia 2005

Töödeldud reoveesette kasutamine ja perspektiivid maastikuehituse valdkonnad . Magistritöö Tooming, Merilin 2016.

Euroopa Liidu prioriteetsete ainete taotluste uute ainete esinemise uuring Eesti pinnaveekogudes II . Tallinn 2012

Uuring: joogivee saastus võib tulla inimese enda või naabri reoveest  Novaator 2020.

Ravimijäägid looduskeskkonnas  Eesti Loodus 2012.

Ravimijääkidest keskkonnas  Tartu Ülikooli Kliinikum 2016.

Tervishoid ja keskkond: ravimijäägid  Ravimiamet Ruut, Juhan 2017.

Reoveesette järelmõju mulla odra terasaagi puhul  Magistritöö Lukk, Joosep 2012.

Soome käimlaühingu 20 tegutsemisaasta jooksul on ellu viidud mitmeid  kakast toiduks projekte nii Soomes kui ka mujal maailmas .

Veera Koskue tutvustab videos oma uuringut, mis räägib uuest lämmastiku taaskasutuse tehnoloogiast. Inimese uriinis sisaldub suures koguses lämmastikku ammooniumi kujul (NH4), millena jõuab reoveepuhastusjaama. Reoveepuhastusjaamas toimub lämmastiku ärastusprotsess, millest suurem osa lämmastikust eraldatakse õhku gaasilisel kujul (N2). Osa jääb reoveesettesse. Teadur rõhutab, et oluline on taaskasutada ja eraldada lämmastik algfaasis, mitte hakata seda pärast õhust koguma.

Nitrogen Recovery from Digested Sewage Sludge Reject Waters Using (Bio)Electroconcentration Väitekiri Koskue, Vera 2022

Vesistöjen lääkeainejäämät ja niiden poistaminen MOF-rakenteilla Diplomitöö Muhujoki, Alli 2021 

Uued reoveepuhastustehnoloogiad  Podcast Mari Heinonen ja Mika Mänttäri.

Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade   Jaanus Terasmaa, Sirp 2023.

Teaduslikud artiklid, aruanded